Hoiatus: näitlikustatud õuduspildid!
Jaapanis on suvi “kaidani”（怪談）õudusjuttude hooaeg. Sellel ajal avaldatakse õudusfilme, ning ajakirjad ja telekanalid kajastavad paranormaalseid nähtusi. Inimesed räägivad suvel judisemaajavaid õudusjutte, sest nad tahavad end maha jahutada närvekõditavate lugudega.
Kui tunned, et ka sinu suvi vajab jahutust, siis pane oma julgus proovile nende õudusmangadega:
Uzumaki
Autor: Junji Ito
3 köidet
Žanr: dark fantasy, psühholoogiline õudus
Ilmumisaeg: 1998 – 1999
Junji Ito on terves maailmas tuntud oma omapäraste ja kaasahaaravate õudusjuttude poolest. Tõelise õudusžanri legendina on Junji loonud hulgaliselt unustamatuid õuduslugusid.
Ito üks kuulsamaid teoseid "Uzumak"i püsib õudusmanga kuldse etalonina. See pikkamööda põnevust üleskruviv lugu hullumeelsusest on võtnud aluseks midagi nii igapäevast nagu seda on spiraalid kui kujundid, ning vormib selle hirmu ja arutuse allikaks.
Sisu:
Uzumaki tähendab otsetõlkes spiraal ja sellel ka lugu põhineb. Lugu leiab aset fiktsionaalses uttu mattunud Jaapani linnas nimega Kurozu-cho (Musta Keerise linn). Sellel linnal lasub needus, mille sümboliks on keeris. Loo peategelased Kirie ja Shuichi on tunnistajaks, kui teised linnaelanikud langevad spiraali needuse ohvriks. Needus tekitab mõistust lõhestavat paranoiat ja sõltuvust, mis lõppeb surmaga.
Shiver: Selected Stories
Autor: Junji Ito
Žanr: dark fantasy, psühholoogiline õudus
Ilmumisaeg: 2015
Lood selles Junji Ito mangakogumikus on kõik ainulaadsed ja ei ole omavahel seotud. Kogumik sisaldab üheksat Junji Ito parimat lühijuttu, mille autor on ise välja valinud, koos autori märkuste ja kommentaaridega.
Kogumik on sobiv sissejuhatus Ito loomingusse, ja õudusmangadesse üldisemalt.
Selles postituses kirjutan Junji Ito mangadest kaks korda, sest tema lühijutud ja suuremahulised tööd on erinevad, aga väärivad võrdselt tähelepanu.
Sisu:
Haige tüdruku aknast ripub välja väikeste aukudega käsi ... Pärast seda, kui iidol on end üles poonud, ilmuvad taevasse õhupallid järgmiste ohvrite nägudega, mõnedel on kujutatud isegi sinu nägu... Amatöör-filmivõttegrupp palkab äärmiselt isepäise modelli ja neid ootab ees väga verine lõpp...
Kokku üheksa uudset luupainajalikku unenägu õudusfännidele nautimiseks.
Blood On The Tracks
Autor: Shūzō Oshimi
16 köidet
Žanr: psühholoogiline õudus, psühholoogiline põnevik
Ilmusmisaeg: 2017 – praegu
"Blood on the Tracks" - vaikne, pikkamööda jõudu koguv õudus jõuab lugeja teadvusesse ilma, et oleks vaja ootamatuid ehmatusi ja laipadele sarnanevaid koletisi. Sissejuhatus sellesse psühholoogilisse õudusesse on üsna argipäevase moega.
Sisu:
Loo peategelasteks on tavaline poiss nimega Seiichi Osabe ja ta üleliia kaitsev ema Seiko. Seiichi saab varsti teada, et ta ema kaitsev käitumine on märk tõsisest vaimsest häirest. Ebastabiilne Seiko püüab poega kinni hoida, samal ajal kui poiss üritab tema juurest põgeneda.
Fuan No Tane
Autor: Masaaki Nakayama
3 köidet
Žanr: õudus
Ilmumisaeg: 2004 – 2005
NB! 2007–2008 ilmus järg Fuan no Tane Plus
Jaapani folkloor ja ebausk on suurepärane inspiratsiooniallikas manga õuduskunstnike jaoks. Masaaki Nakayama antoloogiate sari "Fuan no Tane" jutustab õuduslugusid Jaapani vaimudest ja koolnutest.
"Fuan no Tane" ("Ärevuse seemned") lood ei ole omavahel seotud. Lood jälgivad erinevaid inimesi, kui nad satuvad rahutukstegevatesse ja õudusäravatesse olukordadesse, kus tihtipeale ei pääse nad oma julmast saatusest. See sari ei nõua lugejalt palju, et teda kaasa haarata.
Homunculus
Autor: Hideo Yamamoto
15 köidet
Žanr: psühholoogiline õudus, psühholoogiline põnevik
Ilmumisaeg: 2003 – 2011
Sisu:
Kas sa laseksid võõral 700 000 jeeni eest (u 4460 EUR) oma kolju sisse auku puurida? Olles alguses kõhklev, on 34-aastane kodutu mees Susumu Nakoshi sunnitud pakkumise siiski vastu võtma, kui ta ainus vara (auto) minema pukseeritakse.
Põhinedes kirurgilisel protseduuril, mida tuntakse trepaneerimisena, on sellel protseduuril Susumule murettekitav mõju. Ta hakkab nägema moonutatud kujusid inimolenditest, keda kutsutakse homunkulusteks. Hideo Yamamoto "Homunculus" on psühholoogiline õudusmanga, mis on suunatud täiskasvanud lugejale.
Protseduuri läbielava Susume jälgimine on iseenesest juba õudne, aga operatsiooni järelmõjud ja moonutatud inimesed, keda Susume nüüd näeb, on kõige rahutukstegevamad. Ka lugejal on raske aru saada, mis on päris ja mis mitte.
Kui need koomiksid on sinu jaoks siiski liiga hirmuäratavad, siis vaata, mida Liis kirjutab suvistest LGBT lugemiselamustest: https://www.kirjastusloeb.ee/blogipostitus/lgbt-koomiksid-mida-voiks-sel-suvel-lugeda/
Seekord pöörame tähelepanu eelmisel aastal ilmunud silmapaistvamatele koomiksitele ja graafilistele romaanidele, mis leidsid kajastamist populaarsetel interneti lehekülgedel.
Info lehekülgede kohta:
- Den of Geek on USA ja Ühendkuningriigi veebilehekülg, mis keskendub popkultuurile.
- The Mary Sue on nohiklikele tüdrukutele mõeldud veebilehekülg. Lehe kasutajad hindavad kõrgelt nii tehnoloogilisi saavutusi kui ka videomänge, filme, koomikseid. Nende jaoks on oluline naiste esindatus kõikidel erialadel.
- The Guardian on briti päevaleht, mis kaitseb oma ajakirjanduslikku vabadust ja liberaalseid vaateid kommertslike ja poliitiliste mõjude eest.
- The Washington Post on ajaleht, mida antakse välja Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis. Päevaleht alustas ilmumist 1877. aastal.
- IGN on Ameerika video-/arvutimängude ja meelelahutusmeedia veebilehekülg, mida haldab Ziff Davis, Inc.
- Forbes on USA ajakiri, mis ilmub kaks korda kuus. Forbes on tuntud edetabelite poolest, millest kuulsaimad on rikaste ameeriklaste edetabel ja miljardäride edetabel.
- Polygon on USA meelelahutuse veebilehekülg, kus leidub blogisid, arvustusi, juhiseid, videosid ja uudiseid, mis põhiliselt käsitlevad video-/arvutimänge, aga ka filme, koomikseid ja raamatuid.
- Goodreads on Ameerika veebikataloog, mis võimaldab inimestel otsida raamatuid, tsitaate ja arvustusi. Kasutajad saavad raamatutele ise kirjeid luua, et luua raamatukogu katalooge ja lugemisnimekirju.
- Entertainment Weekly on New Yorgis asuv digitaalne meelelahutusajakiri, mis kajastab uudiseid filmide, televisiooni, muusika, teatri, raamatute ja popkultuuri kohta.
(Klõpsa lehekülje nimel ja loe edetabelite kohta lisaks!)
- Human Target, Tom King ja Greg Smallwood
- Squire, Sara Alfageeh ja Nadia Shammas
- Ducks: Two Years in the Oil Sands, Kate Beaton
- The Good Asian, Pornsak Pichetshote, Alexandre Tefenkgi, Lee Loughridge ja Dave Johnson
- 20th Century Men, Deniz Camp ja S. Morian
- The Many Deaths of Laila Starr, Ram V. ja Filipe Andrade
- The Night Eaters: She Eats the Night, Marjorie M. Liu ja Sana Takeda
- Sensory: Life on the Spectrum – An Autistic Comics Anthology, Bex Ollerton
- Ducks: Two Years in the Oil Sands, Kate Beaton
- Wash Day Diaries, Jamila Rowser ja Robyn Smith
- Oxygen Mask, Jason Reynolds ja Jason Griffin
- Alison, Lizzy Stewart
- Ducks: Two Years in the Oil Sands, Kate Beaton
- One Beautiful Spring Day, Jim Woodring
- The Con Artists, Luke Healy
- Acting Class, Nick Drnaso
- Birds of Maine, Michael DeForge
- Who Will Make the Pancakes, Megan Kelso
- The Joy of Quitting, Keiler Roberts
- Talk to My Back, Yamada Murasaki
- Days of Sand, Aimée de Jongh
- Two Heads, Uta Frith, Chris Frith, Christopher D. Frith, Alex Frith ja Daniel Locke
- Anatomy of Comics. Famous Originals of Narrative Art, Damien MacDonald
- Love and Rockets: The First Fifty: The Classic 40th Anniversary Collection, Gilbert Hernández, Jaime Hernández ja Mario Hernández
- Chivalry, Neil Gaiman ja Colleen Doran
- Fine: A Comic About Gender, Rhea Ewing
- The High Desert: Black. Punk. Nowhere, James Spooner
- The Keeper, Tananarive Due, Steven Barnes ja Marco Finnegan
- Shuri and T’Challa: Into the Heartlands, Roseanne A Brown, Dika Araújo, Natacha Bustos ja Claudia Aguirre
- Fantastic Four: Full Circle, Alex Ross
- Living and Dying in America, Steve Brodner
- The Night Eaters: She Eats the Night, Marjorie Liu ja Sana Takada
- Ducks: Two Years in the Oil Sands, Kate Beaton
- The Immortal X-Men, Kieron Gillen
- Ducks: Two Years in the Oil Sands, Kate Beaton
- Enter the Blue, David Chisholm
- Keeping Two, Jordan Crane
- Salamandre, I.N.J. Culbard
- Days of Sand, Aimee de Jongh
- Who Will Make the Pancakes, Megan Kelso
- The Night Eaters: She Eats the Night, Marjorie Liu ja Sana Takada
- Fantastic Four: Full Circle, Alex Ross
- It's Lonely at the Center of the Earth, Zoe Thorogood
- Radical: My Year with a Socialist Senator, Sofia Warren
- The Six Sidekicks of Trigger Keaton, Kyle Starks ja Chris Schweizer
- The Many Deaths of Laila Starr, Ram V. ja Filipe Andrade
- Wash Day Diaries, Jamila Rowser ja Robyn Smith
- Welcome to St. Hell: My Trans Teen Misadventure, Lewis Hancox
- Supergirl: Woman of Tomorrow, Tom King ja Bilquis Evely
- Yokohama Kaidashi Kikou: Deluxe Edition, Vol. 1, Hitoshi Ashinano
- Ducks: Two Years in the Oil Sands, Kate Beaton
- Look Back, Tatsuki Fujimoto
- The Good Asian, Pornsak Pichetshote ja Alexandre Tefenkgi
- My Aunt Is a Monster, Reimena Yee
- Heartstopper: Volume Four, Alice Oseman
- Lore Olympus: Volume Two, Rachel Smythe
- Demon in the Wood, Leigh Bardugo ja Dani Pendergast
- Oddball, Sarah Andersen
- Saga, Vol. 10, Brian K. Vaughan ja Fiona Staples
- Cosmic Detective, Matt Kindt, Jeff Lemire ja David Rubin
- Ducks: Two Years in the Oil Sands, Kate Beaton
- Judgment Day, Kieron Gillen ja Valerio Schiti
- Monkey Meat, Juni Ba
- The Nice House on the Lake, James Tynion IV ja Alvaro Martinez Bueno
- The Night Eaters: She Eats the Night, Marjorie Liu ja Sana Takada
- Once & Future, Kieron Gillen ja Dan Mora
- Poison Ivy, G. Willow Wilson ja Marcio Takara
- Saga, Vol. 10, Brian K. Vaughan ja Fiona Staples
- Step By Bloody Step, Si Spurrier ja Matías Bergara
Seekordne postitus on pühendatud eelmisel aastal ilmunud silmapaistavatele koomiksitele, mangadele ja graafilistele romaanidele.
Info auhindade kohta:
- Hugo auhinnaga pärjatakse iga aasta parimaid teadusulme ja fantaasia tekste.
- Ignatzi auhinnaga tunnustatakse väljapaistvaid koomikseid ja nende autoreid (nii kirjanikke kui ka kunstnikke).
- Eisneri auhindu jagatakse Ameerika Ühendriikides avaldatud koomiksitele, autoritele, uurimistöödele ja kirjastustele.
- Harvey auhindu jagatakse nii Ameerika Ühendriikides ilmunud kui ka rahvusvahelistele koomiksitele, k.a mangad.
- Kodansha auhinda antakse välja iga aasta kolmes kategoorias (üldine, shōnen ja shōjo) ja sellega pärjatakse sarjana ilmunud mangasid.
Hugo auhind parimale graafilisele jutustusele või koomiksile - Far Sector
Ignatzi auhinnad
- Väljapaistvaim koomiks - I See A Knight, Xulia Vicente
- Väljapaistvaim graafiline romaan - No One Else, R. Kikuo Johnson
- Väljapaistvaim veebikoomiks - Ride or Die, Mars Heyward
- Väljapaistvaim sari - The Many Deaths of Laila Starr, Ram V ja Filipe Andrade
- Väljapaistvaim lugu - The Lover of Everyone in the World, Beatrix Urkowitz
- Väljapaistvaim lühikoomiks - Pee Pee Poo Poo #69, Caroline Cash
Eisneri auhinnad
- Parimad jätkuvad sarjad (viik) - Bitter Root, David F. Walker, Chuck Brown ja Sanford Greene; Something Is Killing the Children, James Tynion IV ja Werther Dell’Edera
- Parim uus sari - The Nice House on the Lake, James Tynion IV ja Álvaro Martínez Bueno
- Parim ühekordne väljaanne - The Nice House on the Lake, James Tynion IV ja Álvaro Martínez Bueno
- Parim veebikoomiks - Lore Olympus, Rachel Smythe
- Parim digitaalne koomiks - Snow Angels, Jeff Lemire ja Jock
- Parim lühijutt - Funeral in Foam, Casey Gilly ja Raina Telgemeier, raamatust "You Died: An Anthology of the Afterlife"
- Parim väljaanne väikestele lugejatele (kuni 7-aastastele) - Chibi Usagi: Attack of the Heebie Chibis, Julie ja Stan Sakai
- Parim väljaanne lastele (vanusele 9-12) - Salt Magic, Hope Larson ja Rebecca Mock
- Parim väljaanne teismelistele - The Legend of Auntie Po, Shing Yin Khor
- Parim antoloogia - You Died: An Anthology of the Afterlife, koostanud Kel McDonald ja Andrea Purcell
Harvey auhinnad
- Aasta raamat - The Good Asian, Vol. 1, Pornsak Pichetshote ja Alexandre Tefenkgi
- Aasta e-raamat - Lore Olympus, Rachel Smythe
- Parim laste- või noorteraamat - Squire, Nadia Shammas ja Sara Alfageeh
- Parim manga - Chainsaw Man, Tatsuki Fujimoto koos Amanda Haleyga (tõlge)
- Parim rahvusvaheline raamat - Sweet Paprika, Mirka Andolfo
Kodansha Manga auhinnad
- Shōnen (poistele)- That Time I Got Reincarnated as a Slime, Fuse ja Taiki Kawakami
- Shōjo (tüdrukutele) - Nina the Starry Bride, Rikachi
- Üldine - Police in a Pod, Miko Yasu
Auhindade kohta saab rohkem lugeda siit:
https://www.thehugoawards.org/
https://www.smallpressexpo.com/?s=Ignatz
https://www.comic-con.org/awards/eisner-awards-current-info
Eesti keeles kasutatakse koomiksit ja graafilist romaani sünonüümidena, kuigi graafiline romaan on koomiksi alamžanr.
Esimesed koomiksid tulid välja 20. sajandi teisel kümnendil ja ilmusid alguses ajalehtedes kerge lugemisena. Mingi aja möödudes hakkasid koomiksid iseseisvat elu elama ning neid anti välja kindla perioodi tagant vihikutena - tinglikult võime nimetada koomiksit ka "perioodikaks", nagu ajakirju.
Euroopas suhtuti koomiksitesse kui tavapärasesse lugemisse, kuid Ameerika Ühendriikides peeti taolist kirjandust labaseks. Seetõttu oli vaja tegeleda maine parandamisega ning mõelda välja uus mõiste. 1960ndatel tuligi kasutusele mõiste "graafiline romaan" eesmärgiga muuta koomiksid tõsiselt võetavamaks. Alguses ei võtnud uus mõiste vedu, seda kasutati pilkamiseks, kuid 1980ndatel hakkas graafiline romaan selgelt eristuma oma eelkäijast koomiksist ning leidis kindla koha lugejate hulgas.
Väliselt erinevad koomiks ja graafiline romaan mitmel viisil. Koomiks on perioodika ja selle välja andmiseks kasutatav materjal peab olema odav - õhuke paber, klamberköide ja vähe lehekülgi. Koomiksi kogumikud (omnibus või arhiveeritud köites) antakse välja aga mahukate raamatutena. Graafiline romaan võib olla nii kõva- kui ka pehmekaaneline, kvaliteetse paksema paberiga ja liimköites. Koomiks on mõeldud kiireks lugemiseks, graafiline romaan aga ajas vastu pidama, kuigi siinkohal on erandeid, sest koomiksite haruldasi numbreid müüakse tänapäeval päris kenakeste summade eest.
Kui me piilume aga raamatute sisse, siis paistavad silma veel teatud erinevused. Koomiks ilmub tavaliselt igakuiselt ja üksik väljaanne jätkab sageli eelmises numbris käsitletud teemat. Koomiks ei ole eraldiseisev narratiiv ning seda võib käsitleda kui alguse ja lõputa lugu. Tegelased on sageli pealiskaudsed, ühe domineeriva iseloomu omaduse teenistuses. Koomiksite visuaalne pool on lihtsakoeline ja kergesti jäljendatav. Autorid vahelduvad ning lugejad ei ole teadlikud, kelle kirjutatud/joonistatud koomiksit nad näevad.
Graafilisele romaanile on omased tegelaskujude psühhologiseeritus ja narratiivi konkreetsus - lool on kindel algus ja lõpp, isegi kui on tegemist sarjaga. Visuaalselt paistab graafiline romaan silma isikupärase kunstilisuse ja äratuntava stiiliga. Graafilise romaani puhul on reeglina olulisel kohal ka autorid.
Koomiks ja graafiline romaan ei ole oma kvaliteedilt kuidagi vertikaalsel teljel. Mõlemal žanril on oma lugejas- ja austajaskond. Mõlemal on oma oluline koht kirjanduse mitmekülgsemaks ja kättesaadavamaks muutmisel.
See postitus on selle aasta viimane! Loodame, et pühad tulevad kõigil rahulikud ja uute raamatute rohked!
P.S Lisasin mõned täiendused, mida teemat hästi tundev lugeja välja pakkus.
Eesti keeles ei ole võimalik lugeda paljusid maailmas populaarsust kogunud teismelistele ja noortele täiskasvanutele suunatud koomikseid, kuid nõudlus ja vajadus selle järele on. Kui välja arvata laste seas populaarsed sarjad nagu „Miki-Hiir”, „Tom ja Jerry” ja „Amulett”, siis Eestis ei ole koomiksite ja graafiliste romaanide kirjastamine väga levinud.
Üheks põhjuseks on see, et koomiksite ja graafiliste romaanide kirjastamine maksab võrreldes tavaraamatutega rohkem. Tuleb eraldi osta tõlkimisõigused ja õigused illustratsioonidele, lisaks on vaja osta ka õigusi koomiksi fontide kasutamiseks, kui neid juba ei ole. Ka kujundajale peab võib-olla tavapärasest rohkem maksma, kuna õige fondiga teksti mullidesse ja tagataustale sobitamine on suur ajakulu. Omaette teema on raamatute trükkimine. Hinda ei tõsta palju mitte värv, nagu võib arvata, vaid hoopis mis materjalist on paber, kuidas koomiksit köita ja mis suuruses on koomiks.
Teine murekoht on see, et paljud koomiksite agentuurid soovivad tõlkimisõigusi anda ainult nendele kirjastustele, kes on ka varem koomiksite või graafiliste romaanidega tegelenud. Seda soovivad eriti Jaapani agentuurid, mistõttu suunasime oma tähelepanu esmalt angloameerika koomiksitele. Kui agentuuridega on aga usaldus võidetud, siis edaspidi sujub koostöö palju lihtsamini.
Koomiksite ja graafiliste romaanide tõlkimisel ei ole aga üksnes pahupooli. Minu arust on nende puhul huvitav onomatopöade tõlkimine. Paljudel hüüdsõnadel ei ole eestikeelset vastet ja seetõttu saab tõlkija loominguline olla. Mõnikord peab selleks vastavat heli internetist kuulama ja seda sõnaks vormima. Üks huvitav onomatopöa on tuleheitjast tule laskmise hääl. Tulemuseks on heli, mis meenutab purskavat tuld, mida ma tõlkisin nii: pfaah (kriitika on teretulnud :)). Toimetajal on aga huvitav ülesanne vastavalt vajadusele muuta teksti nii, et see ka jutumullidesse mahuks. Paraku kasutame eestikeelsetes lausetes rohkem sõnu kui inglise keeles ning sõnad ise sisaldavad tavaliselt rohkem tähti, mistõttu tuleb mõningaid mööndusi teha.
"Koletis" on graafilise romaani sari, mille autoriteks on Marjorie Liu (tekst) ja Sana Takeda (pilt). Esimene osa ilmus 2015. aasta novembris. Liu tutvustas lugu esimest korda Takedale juba 2013. aastal, kuid koostööni jõudsid nad alles aasta hiljem.
"Koletise" tegevustik leiab aset teistsuguses maailmas - matriarhaalses ühiskonnas, kus võitlevad omavahel üleloomulike võimetega arkaanlased ja religioossed inimesed, - kuid side meie reaalsuses esile kerkivate teemadega on ilmne. Peategelane Maika Poolhunt on inimese välimusega arkaanlane, kes lisaks võitlusele välise vaenlasega, Kuma orduga, ristab piike ka oma sisemise koletisega.
Sarja esimene raamat "Koletis: Ärkamine" tutvustab lugejale Maika maailma, mis on tugevalt inspireeritud 20. sajandi alguse Aasiast. Kindlasti tulevad lugejale nii mõnedki kohanimed tuttavad ette! Graafiline romaan tutvustab fantastilist reaalsust, mida iseloomustavad art déco tugevad mõjutused ja määrdunud, tuhmid värvid. Sana Takeda on kunstnikuna lasknud ennast tugevalt mõjutada ka mangale omasest stiilist. Marjorie Liu on suutnud aga lugejateni tuua psühholoogiliselt autentsed tegelaskujud - haavatavad, ekslikud, südamlikud ja enesekesksed. Sama palju tööd on läinud kogu Maika maailma ülesehitamisele - see on usutav ja käegakatsutav.
Me loodame, et "Koletis" kõnetab meie lugejaid ja pakub häid lugemis- ja vaatamiselamusi!
Liis
Tänasest alustame blogi kirjutamisega. Esimese postitusena tundub kohane natuke rääkida sellest, kes me oleme ja mida me teeme.
Kirjastusse Loeb kuuluvad mega suur koomiksifänn Maarika ja kirjanduse nohik Liis.
Kuigi meil puudub varasem ettevõtluse kogemus on meil mõlemal pikk raamatukogus töötamise kogemus ja raamatud on meile väga hingelähedased. Kirjastuse tegemist hakkasime hauduma sellest ajast alates, kui me koos raamatukogus töötasime. Me märkasime, et paljudele noortele ja ka täiskasvanutele meeldivad koomiksid, aga paraku on väga vähesed neist eesti keelde tõlgitud. Sellest tuli mõte, et kui keegi teine seda ei tee, siis teeme seda ise!
Kirjastus Loeb hakkab põhiliselt tegelema angloameerika koomiksitega, aga me unistame suurelt ja loodame ühel päeval hakata välja andma ka mangasid (jaapani koomikseid) ja noorteromaane, mis käsitlevad neid teemasid, mis meie ühiskonnas kindlasti rohkem tähelepanu vääriksid (LGBT+, erineva etnilise taostaga inimesed, feminism jm).
Muide, need, kes veel ei tea, siis koomiksid ei kajasta mitte üksnes superkangelaste võitlusi, on ka näiteks ulmekoomikseid, naljakoomikseid ja igapäevaelu kujutavad koomikseid. Ühesõnaga valik on lai ja loodetavasti leidub igaühe jaoks midagi.
Kui koomiksid sulle huvi pakuvad, siis kirjuta meile julgelt ja jälgi meie uudiseid sotsiaalmeedias.
Seniks soovime head lugemist!
Maarika
