Juuni on teadagi pühendatud LGBT kogukonnale ning sel aastal langes samasse kuusse ka abieluvõrdsuse välja kuulutamine. Marginaliseeritud identiteetide kajastamine/kaasamine kirjanduses, filmides, muusikas, meedias üleüldisemalt on aastate jooksul paranenud, kuid see ei ole kaugeltki tavapärane ning kipub hiilima mööda peavoolumeedia seina ääri, et mitte langeda otseste verbaalsete (ja kahjuks tänasel päeval saab öelda ka füüsiliste) rünnakute ohvriks.
LGBT koomikseid on avaldatud juba aastakümneid - mõnes on olulised teemad metafooridega varjatud, mõnes aga räägitakse kõigest otse. Autorid on valinud oma lugude jutustamiseks teadusliku ulme, küberpungi, superkangelaste ohtliku maailma, romantilise esimese armastuse, erakliku eksistentsialismi jms. Mõnedele lugejatele meeldivad lood, kus räägitakse LGBT igapäevusest, rõõmudest ja naudingutest; mõnedele meeldivad aga lood, mis kõnelevad paratamatutest traumadest, raskustest, tagakiusamisest.
Otsisin välja huvipakkuvamad LGBT koomiksid, mis võiksid kõnetada erinevate eelistustega lugejaid, kuid lisalugemist on võimalik ise otsida Queer Comic Database'ist.
2020. aastal ilmunud graafilise romaani "You brought me the ocean" pani kirja Alex Sanchez ja joonistas Jul Maroh. See on lugu teismelisest Jake Hyde'ist, kelle tegelaskuju on osa DC Comicsi universumist ning tuntud lugejatele kui Aqualad. Jake unistab ookeanist - kohast, mis röövis ta isa; mida kardab ta ema; ja mis vastupandamatult tõmbab teda ligi. Kui sellest veel vähe oleks, siis on Jake pealekauba armunud teise poissi.
See on suureks kasvamise ja oma identiteedi otsingute lugu, mida on kujutatud pastelsete emotsionaalsete joonistuste kaudu.
"Young Avengers" on 2005. aastal ilmuma hakkanud superkangelaste sari. Tegemist on Marveli sarjaga ning seetõttu on olnud koomiksil mitmeid autoreid. Eraldi tooks välja 2013. aastal värskendatud lähenemisega Kieron Gilleni ja Jamie McKelvie loomingu, kelle superkangelased on kõik kväärid.
Nagu ikka võitlevad superkangelased maailma päästmise nimel, kuid lisaks on nad üksnes teismelised oma rõõmude ja muredega.
Dan Schkade loodud webtoon "Lavender Jack" on alternatiivajalooline superkangelase lugu. Sari on ülesehitatud korrumpeerunud rikka eliidi vastu võitleva tasuja Lavender Jacki klassivõitlusele, kuid sellele lisanduvad erinevad süžeeliinid - Jacki identiteet, silmapaistev detektiiv Theresa Ferrier, pidevalt õhku rippuma jäävad küsimused jne.
ND Stevensoni "Nimona" on sellest nimekirjast üks minu lemmikuid. Kujumuutjad, soendid, libahundid on tuntud metafoorid kväärkirjanduses, sest identiteedi voolavus on oluline ellujäämiseks marginaliseeritud vähemustele. 2012. aastal netis ja 2015. aastal paberkandjal ilmunud koomiks räägib loo Nimonast, kellest saab Ballister Blackhearti kannupoiss, ning koos asuvad nad võitlusse Institutsiooni vastu. Lugu on vaimukas ja naljakas, samas tume ja rõhuv.
Siinkohal lõpetan, sest tegelikult on koomikseid veel ja veel. Loodan, et leiate midagi head maal vanaema juures võrkkiiges või rannas kõrbekuumuses lugemiseks.
Eesti keeles kasutatakse koomiksit ja graafilist romaani sünonüümidena, kuigi graafiline romaan on koomiksi alamžanr.
Esimesed koomiksid tulid välja 20. sajandi teisel kümnendil ja ilmusid alguses ajalehtedes kerge lugemisena. Mingi aja möödudes hakkasid koomiksid iseseisvat elu elama ning neid anti välja kindla perioodi tagant vihikutena - tinglikult võime nimetada koomiksit ka "perioodikaks", nagu ajakirju.
Euroopas suhtuti koomiksitesse kui tavapärasesse lugemisse, kuid Ameerika Ühendriikides peeti taolist kirjandust labaseks. Seetõttu oli vaja tegeleda maine parandamisega ning mõelda välja uus mõiste. 1960ndatel tuligi kasutusele mõiste "graafiline romaan" eesmärgiga muuta koomiksid tõsiselt võetavamaks. Alguses ei võtnud uus mõiste vedu, seda kasutati pilkamiseks, kuid 1980ndatel hakkas graafiline romaan selgelt eristuma oma eelkäijast koomiksist ning leidis kindla koha lugejate hulgas.
Väliselt erinevad koomiks ja graafiline romaan mitmel viisil. Koomiks on perioodika ja selle välja andmiseks kasutatav materjal peab olema odav - õhuke paber, klamberköide ja vähe lehekülgi. Koomiksi kogumikud (omnibus või arhiveeritud köites) antakse välja aga mahukate raamatutena. Graafiline romaan võib olla nii kõva- kui ka pehmekaaneline, kvaliteetse paksema paberiga ja liimköites. Koomiks on mõeldud kiireks lugemiseks, graafiline romaan aga ajas vastu pidama, kuigi siinkohal on erandeid, sest koomiksite haruldasi numbreid müüakse tänapäeval päris kenakeste summade eest.
Kui me piilume aga raamatute sisse, siis paistavad silma veel teatud erinevused. Koomiks ilmub tavaliselt igakuiselt ja üksik väljaanne jätkab sageli eelmises numbris käsitletud teemat. Koomiks ei ole eraldiseisev narratiiv ning seda võib käsitleda kui alguse ja lõputa lugu. Tegelased on sageli pealiskaudsed, ühe domineeriva iseloomu omaduse teenistuses. Koomiksite visuaalne pool on lihtsakoeline ja kergesti jäljendatav. Autorid vahelduvad ning lugejad ei ole teadlikud, kelle kirjutatud/joonistatud koomiksit nad näevad.
Graafilisele romaanile on omased tegelaskujude psühhologiseeritus ja narratiivi konkreetsus - lool on kindel algus ja lõpp, isegi kui on tegemist sarjaga. Visuaalselt paistab graafiline romaan silma isikupärase kunstilisuse ja äratuntava stiiliga. Graafilise romaani puhul on reeglina olulisel kohal ka autorid.
Koomiks ja graafiline romaan ei ole oma kvaliteedilt kuidagi vertikaalsel teljel. Mõlemal žanril on oma lugejas- ja austajaskond. Mõlemal on oma oluline koht kirjanduse mitmekülgsemaks ja kättesaadavamaks muutmisel.
See postitus on selle aasta viimane! Loodame, et pühad tulevad kõigil rahulikud ja uute raamatute rohked!
P.S Lisasin mõned täiendused, mida teemat hästi tundev lugeja välja pakkus.
"Koletis" on graafilise romaani sari, mille autoriteks on Marjorie Liu (tekst) ja Sana Takeda (pilt). Esimene osa ilmus 2015. aasta novembris. Liu tutvustas lugu esimest korda Takedale juba 2013. aastal, kuid koostööni jõudsid nad alles aasta hiljem.
"Koletise" tegevustik leiab aset teistsuguses maailmas - matriarhaalses ühiskonnas, kus võitlevad omavahel üleloomulike võimetega arkaanlased ja religioossed inimesed, - kuid side meie reaalsuses esile kerkivate teemadega on ilmne. Peategelane Maika Poolhunt on inimese välimusega arkaanlane, kes lisaks võitlusele välise vaenlasega, Kuma orduga, ristab piike ka oma sisemise koletisega.
Sarja esimene raamat "Koletis: Ärkamine" tutvustab lugejale Maika maailma, mis on tugevalt inspireeritud 20. sajandi alguse Aasiast. Kindlasti tulevad lugejale nii mõnedki kohanimed tuttavad ette! Graafiline romaan tutvustab fantastilist reaalsust, mida iseloomustavad art déco tugevad mõjutused ja määrdunud, tuhmid värvid. Sana Takeda on kunstnikuna lasknud ennast tugevalt mõjutada ka mangale omasest stiilist. Marjorie Liu on suutnud aga lugejateni tuua psühholoogiliselt autentsed tegelaskujud - haavatavad, ekslikud, südamlikud ja enesekesksed. Sama palju tööd on läinud kogu Maika maailma ülesehitamisele - see on usutav ja käegakatsutav.
Me loodame, et "Koletis" kõnetab meie lugejaid ja pakub häid lugemis- ja vaatamiselamusi!
Liis
